Detsember 2011 (nr 1)
Lühikesed kokkuvõtted esimese numbri artiklitest:
Toitumisteraapia ja toitumisnõustamine - uued erialad Eestis
Annely Soots
Toitumisteraapia toetub biokeemiale ja toitumisteadusele. Paljud tervisehäired, nii füüsilised kui psüühilised, taanduvad toitumist korrigeerides.
Artikkel annab lühikese ülevaate toitumisteraapia kohast meditsiinis ning toitumisterapeutide ja –nõustajate tegevusest nii arstide koostööpartnerite kui iseseisvate spetsialistidena. Toitainetevajaduse, seedesüsteemi tervise, mürgistuste ning ka toiduallergiate ja toidutalumatuse väljaselgitamiseks teevad toitumisterapeudid mitmesuguseid teste. Lisaks toiduvaliku korrigeerimisele kasutatakse vajadusel ka toidulisandeid, mürgistuste puhul organismi puhastavaid vahendeid ja meetodeid (detoksifikatsioon, kelatsioon). Vajadusel annavad toitumisterapeudid ja -nõustajad ka üldisemaid soovitusi elustiili muutmiseks (kehaline koormus, stressiga toimetulek, suitsetamisest loobumine jms.).
ETTA uus toitumispüramiid ja toitumissoovitused
Annely Soots ja Tiiu Vihalemm
Tervislike toitumissoovituste üheks levinumaks esitusviisiks on kujunenud toitumispüramiid. Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon (ETTA) on koostanud uue toitumispüramiidi koos toitumisjuhistega. ETTA toitumissoovitused võtavad senisest rohkem arvesse toidu kvaliteeti ja mõju tervisele. Artiklis vaadeldakse uut püramiidi lähemalt, kirjeldatakse erinevaid toitainete gruppe ning selgitatakse nende toimet ning olulisust tervisele. Püramiidi baasiks on füüsiline koormus, puhas joogivesi ja päike D-vitamiini allikana. Toiduainete gruppidest iseloomustatakse põhjalikumalt aedvilju, täisteraviljatooteid, taimseid õlisid, pähkleid ja seemneid, kaunvilju, kala ja tervislikke loomseid valke, piimatooteid, punast liha, kartuleid, valget riisi ja rafineeritud tooteid.
Mõtteid laste toitumise kohta
Ülle Hõbemägi
Kodused toitumisharjumused omavad lapse edasise toiduvaliku osas suurt tähtsust. Tervisliku toitumise vähene väärtustamine kodus ning valede söömisharjumuste kujunemine sillutab teed nii lapseeas algavatele kui täiskasvanuea terviseprobleemidele. Esile tuleks tõsta ülekaalu, vastupanuvõime vähenemist haigustele, aga ka üha sagenevaid seedetrakti probleeme ning käitumishäireid. Lapseea ülekaal on otseseks niidiks 2. tüübi diabeedi ning südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemisel, põdur füüsiline ja vaimne tervis ei soodusta lapse sotsialiseerumist, vaid loob soodsa pinnase psüühiliste pingete tekkeks koolieas või isegi varem. Kindlasti ei ole toit ainukeseks märksõnaks, aga siiski oluline osa kogu tervikust, millele tuleb terve ja rõõmsa lapse huvides tähelepanu pöörata. Artiklis jagatakse mõtteid ja nippe, kuidas lapsel õigeid toitumisharjumusi kujundada ning kuidas kehva isuga laps sööma meelitada.
Eestlaste toitumine ja tervis minevikus ja olevikus
Egle Koppel
Tänapäeva ühiskonna üheks suurimaks terviseriskiks on vale toitumine ning sellest tingitud erinevad haigused. Väidetavasti puudub viiendikul meie täiskasvanud elanikkonnast ettekujutus isegi kõige üldisematest tervisliku toitumise põhimõtetest. Meie esivanemaid ei pidanud kuigivõrd muretsema südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi, rasvumise, osteoporoosi, HIV, kasvajate, viljatuse, kõrge vererõhu ning muude kaasajal levinud haiguste pärast. Küllap oli selles oma osa ka toitumisel. Artiklist saab lugeda, missugused toidud olid meie esivanemate toidulaual.
Tervislikud joogivalikud, liigne suhkur meie jookides
Kristiina Singer
Võrreldes söögiga pöörame me sageli palju vähem tähelepanu sellele, mida joome. Kõige tervislikumaks joogiks on puhas vesi. Artiklist saate teada, missugust vett joomiseks eelistada, samuti antakse nõuandeid vee maitsestamiseks, taimeteede, mahlade ja smuutide valmistamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse poeriiulitel pakutavate jookide suhkrusisaldusele, kuna lihtsüsivesikuna mõjutab suhkur järsult meie veresuhkru tasakaalu ja põhjustab mitmeid tervisehäireid.
Idandamine ja võrsete kasvatamine
Ille Ojamaa ja Annely Soots
Idusid ja võrseid võib pidada kõige tervislikumateks toiduaineteks üldse. Nad on ka suurepärase maitsega. Idandamine on taimealgete ehk idude kasvatamine ilma mullata. Kui lasta idud kasvada roheliste lehtedeni, siis nimetatakse neid võrseteks. Artikkel annab ülevaate idandamiseks kõige sobivamatest seemnetest ja idude ning võrsete toiteväärtusest. Samuti tuuakse praktilisi soovitusi idandamisnõu käsitsemiseks ja idanemisprotsessi õige kulgemise tagamiseks.
D-vitamiin
D-vitamiinist on viimasel ajal palju juttu olnud, meiegi pakume lugemiseks lühikese kokkuvõtte selle vitamiini tähtsusest tervisele ja probleemidest, mida selle defitsiit võib kaasa tuua. Lisaks päikesele kui parimale D-vitamiini allikale loetleme ka peamised D-vitamiini toiduallikad.
Rohelise teega atroskleroosi, vähi, Alzheimeri tõve ja muude haiguste vastu
Kristiina Singer
Hiinlased tunnevad rohelist teed juba tuhandeid aastaid. Viimasel ajal on roheline tee muutunud kogu maailmas väga populaarseks. Üha rohkem avaldatakse uuringuid rohelise tee tervislike omaduste kohta alates Altzheimeri tõve vältimisest kuni rasvapõletuse soodustamiseni. Artiklis vaadeldakse rohelises tees sisalduvaid tervislikke aineid ja nende kaitsvat toimet erinevate haiguste vastu. Antakse ka juhiseid rohelise tee valmistamiseks.
Seened meie toidulaual ja ravimikapis
Stella Jakobson
Eesti inimene armastab metsas käia ning marju ja seeni korjata. Seente puhul tekib aga küsimus, milline on nende toiteväärtus. Seente kohta ilmunud kirjanduses on räägitud seente kasulikkusest, aga ka sellest, et neist ei saa organism vajalikke toitaineid. Nii kummaline kui see ka ei ole, on mõlemad seisukohad teatud tingimustel õiged. Artiklis antakse ülevaade erinevat liiki seente toiteväärtusest ning tutvustatakse kulinaarseid meetodeid seente säilitamiseks ja töötlemiseks nii, et neis sisalduvad toitained säiliksid. Lisaks seentest valmistatud toitudele saab seentega ka haigusi ravida ning ennetada.
C-vitamiin kui antioksüdant
C-vitamiin on üks tuntumaid ning samas ka kasulikumaid vitamiine. Kirjeldame täpsemalt C-vitamiini toimet ning seda, kuidas C-vitamiin meie organismi kaitseb ja tugevdab.
Steevia ehk suhkruleht Stevia rebaudiana
Subtroopilise taime steevia lühike tutvustus. Tegemist on loodusliku magustajaga, millel on mitmeid väärtuslikke omadusi. Seda on ka meie kliimas võimalik ise kasvatada.
Nõrgenenud immuunsüsteem kui „külmetushaiguste“ põhjus
Riina Raudsik
Inimese organism pole steriilne – kõikides kudedes elab tohutul hulgal erinevaid baktereid, viiruseid ja seeni, mis toetavad organismi funktsioneerimist. Tänapäeva meditsiin on teadlik, et nende olemasolu organismis ei ole haigestumiste põhjuseks, kuid ikka määratakse antibiootikume liiga kergekäeliselt ja sageli just patsientide endi nõudmisel. Inimene haigestub siis, kui tema organism on nõrgestunud ja immuunsüsteem ei suuda haigustekitajale vastu seista. „Külmetushaigused” saavad alguse energiapuudusest organismis, mille põhjuseks võib olla ühekülgne toitumine, vähene toortoidu tarbimine, vähene liikumine jms põhjused. Artikkel annab juhiseid, kuidas külmetushaiguste puhul toimida, et immuunsüsteemi toetada ja organismi võimalikult kiire tervenemine saavutada.
Organismi puhastumine ehk detoksifikatsioon. Maksa tervise heaks (toidusoovitused).
Annely Soots
Mitmetest allikatest on olnud võimalik lugeda erinevate organismi puhastamise meetodite kohta. Samas kuuleme vahel isegi meedikute suust väiteid, et organismi ei olegi vaja millestki puhastada. Mis siis on tõsi, mis mitte?
Püüame tuua selgust mõistesse keha puhastumine ja räägime sellest, kuidas keha puhastub ja millest me peame puhastuma. Põhjalikult keskendume maksa kui tähtsaima keha puhastava organi tööle. Näitame, kuidas on võimalik nõrgenenud maksafunktsiooni taastada, samuti on igal lugejal võimalus küsimustiku abil selgust saada, kas ta keha vajab puhastusvõime parandamist. Anname ka soovitusi maksa toetamiseks toitumise abil.
Saame tuttavaks: oksüdatiivne stress
Tiiu Vihalemm
Oksüdatiivse stressi ja antioksüdantidega on meie organism pidevalt seotud – oksüdatiivne stress tekib meie kehas igal ajahetkel ja normaalselt ka likvideeritakse antioksüdantse kaitsesüsteemi poolt. Me püüame tervislikult toituda ja liikuda, mitte suitsetada ja alkoholiga liialdada, et organismis tekkiv oksüdatiivne stress oleks võimalikult madal, me hoolitseme selle eest, et toidus oleks piisavalt antioksüdantseid ühendeid tekkiva stressi likvideerimiseks. Oleks hea, kui suudaksime oksüdatiivse stressi protsessidest paremini aru saada ja neid teadmisi ka kasutada. Artikkel avabki seda teemat põhjalikumalt.
Oksüdandid ja antioksüdandid
Iseloomustame lühidalt oksüdante – aineid, mis tekitavad kehas vabade radikaalide kahjustusi, ning antioksüdante, mis aitavad kehal niisuguste kahjustuste vastu võidelda.
Maarjaohakas (Silybum marianum)
Maarjaohakas on teadaolevatest taimedest tuntuim ja tugevaim maksa toetav taim. Maarjaohaka preparaat kaitseb ja tugevdab maksa, parandab maksafunktsiooni, aitab kasvatada uusi maksarakke kahjustunute asemele ning ennetada maksakahjustusi, toimides antioksüdandina.
Glutatioon – tähtsaim vähivastane ja vananemisvastane ühend meie kudedes
Antakse lühike ülevaade glutatioonist - meie kehas pidevalt tekkivast ühendist, mida saame ka toiduga ning mis on tervise seisukohast äärmiselt oluline. Glutatioon aitab võidelda vabade radikaalide poolt põhjustatud oksüdatiivse stressi vastu ning toetab keha võimet toksiine väljutada.
Biomeditsiinilised sekkumised
Chun Wong
Biomeditsiiniline ravi on alguse saanud autistliku häirega laste uurimisest. Autismi põhjused ei ole veel lõpuni selged. Kuna autismi esinemissagedus üha kasvab, on see sundinud uurimisasutusi otsima sellele häirele selgitusi ning katsetama uusi biokeemial baseeruvaid ravimeetodeid, mis näitavad, et autism ei ole ainuüksi psühholoogiline nähtus, vaid sellel on bioloogiline ja meditsiiniline alus - siit tuleb ka mõiste „biomeditsiin“. Bioloogilise meditsiini meetodeid saab kasutada enamuse krooniliste häirete puhul, sest nende häirete aluseks olevad ainevahetuslikud muutused on sarnased.
Biomeditsiinilised sekkumised rakendavad osaliselt tavapäraseid meditsiinilisi protseduure, nagu näiteks rutiinne vereanalüüs, väljaheite analüüs jne, kuid lisaks nendele kasutatakse ka muid ainevahetuslikke näitajaid ning uuemaid laboratoorseid teste, mida viiakse läbi vaid eesrindlikes uurimisasutustes või ülikoolides. Bioloogiliste näitajate ehk biomarkerite hindamine võimaldab luua korrektseid ja täpseid raviprotokolle.
Artiklis vaadeldakse viit levinumat biomeditsiinilise sekkumise valdkonda: (1) detoksifikatsioon ehk toksiinidest puhastumine, (2) soolestiku tervise parandamine, (3) immuunfunktsiooni tasakaalustamine, (4) oksüdatiivse stressi vähendamine, ja (5) toitainete, mikrotoitainete ja ensüümide tarvitamine lisanditena.
Autism ja toitumisteraapia
Annely Soots
Toitumisteraapiat ja biomeditsiinilist ravi on väga edukalt kasutatud autismi puhul. Autism on häire, mida defineeritakse siiamaani vaid sümptomaatika järgi ning millel pole avastatud üldtunnustatud kindlat tekkepõhjust. Seega ei ole olemas ka spetsiifilisi autismi ravimeid. Jätkuvalt otsitakse alternatiivseid meditsiinilisi või biomeditsiinilisi lahendusi. Artiklis tutvustatakse prof. Boyd Haley (USA) ja prof. Karl Reichelti (Norra) seisukohti autismi põhjuste ja ravi osas. Prof. Haley on näidanud autismi seost raskemetallimürgitusega ning et neil juhtudel saab seda ravida kelatsiooniga. Prof. Karl Reichelt ja tema meeskond olid esimesed, kes võtsid kuulda autistlike laste vanemate tähelepanekuid, et nende lapse käitumine muutub märgatavalt sõltuvalt sellest, mida laps sööb. Reichelt ja tema kollegid on avaldanud hulgaliselt uurimusi, mis on kinnitanud, et teraviljavalgu gluteeni (sisaldub eeskätt nisus) ja piimavalgu kaseiini ainevahetuse laguproduktid (opioidsed peptiidid) võivad olla autismi sümptomaatika tekkepõhjuseks ning et lähtudes sellest on võimalik autism toitumisteraapia meetoditega kontrolli alla saada.
Tutvustatakse ka USA Autismiuuringute Instituudi teadlaste liikumise DAN! (Defeat Autism Now! – Alistagem Autism Praegu!) protokollis kajastatud seisukohti ja juhiseid toimetulekuks autismiga. Artiklis toodud viited ingliskeelsetele algallikatele võimaldavad huvilistel teemasse põhjalikumalt süüvida.
Kokkuvõte ühest uuemast autistlike laste juuste uuringust
Esitame kokkuvõte hiljuti ilmunud artiklist "Study of Some Biomarkers in Hair of Children with Autism", mille autoriteks on Eman Elsheshtawya, Salwa Tobara, Khalid Sherraa, Sohayla Atallahb ja Rasha Elkasabyc (Middle East Current Psychiatry 2011, 18:6–10). Artiklis kirjeldatakse uuringut, mille eesmärgiks oli uurida seost autismi ja teatud metallide (elavhõbe, plii ja vask) tasemete ning tsingi kui nende vastu võitleva antioksüdandi taseme vahel. Uuringu tulemused näitavad, et vaadeldud metallidel on täiendav roll autistliku häire patogeneesis, mida peaks autismi ravis arvesse võtma. Oluline on vähendada kokkupuudet toksiliste metallidega ja tarvitada toidulisandeid - eriti just autistlikel lastel, kellel on suurem vajadus vitamiinide, mineraalide ja teatud aminohapete järele.